Янгиликлар
02
HÁMILEDARLIQ HÁM TUWIW DEM ALISI.
HÁMILEDARLIQ HÁM TUWIW DEM ALISI.
Miynet Kodeksiniń 404-statyasına muwapıq, hayalǵa tuwıwǵa shekem 70 kalendar kún hám tuwǵannan keyin 56 kalendar kún (tuwıw qıyın ótkeninde yamasa eki yáki onnan artıq bala tuwılǵan jaǵdaylarda 70 kalendar kún) hámiledarlıq hám tuwıw dem alısı berilip, nızamshılıqta belgilengen, biraq ortasha aylıq is haqınıń 75 procentinen kem bolmaǵan muǵdarda napaqa tólenedi.
Hámiledarlıq hám tuwıw dem alısı hayalǵa jámlengen halda esaplap shıǵılıp, tuwıwǵa shekemgi haqıyqattan paydalanılǵan kúnler sanına qaramastan, tolıq beriledi.
Hámiledarlıq hám tuwıw napaqasın tayınlaw hám tólew tártibi Ózbekstan Respublikası Ministrler Kabineti tárepinen belgilenedi.
Ministrler Kabinetiniń 2022-jıl 20-sentyabrdegi 515-sanlı qararı menen tastıyıqlanǵan "Mámleketlik sociallıq qamsızlandırıw boyınsha hámiledarlıq hám tuwıw napaqasın tayınlaw hám tólew tártibi haqqında"ǵı Rejesine tiykar aqırǵı 6 ay dawamında úzliksiz is stajına iye bolǵan hayallarǵa mámleketlik sociallıq qamsızlandırıw boyınsha hámiledarlıq hám tuwıw napaqasın tayınlaw hám tólew tártibin belgilengen.
Hámiledarlıq hám tuwıw boyınsha miynetke jaramsızlıq hújjetlerin beriw tártibi "Miynetke jaramsızlıq betlerin beriw tártibi haqqında"ǵı Reje menen tártipke salınadı.
"Miynetke jaramsızlıq betlerin beriw tártibi haqqında"ǵı Rejeniń 27-bántine kóre hámiledarlıq hám tuwıw boyınsha miynetke jaramsızlıq beti hámiledarlıqtıń 30-háptesinen baslap aymaqlıq ambulator-poliklinikalardıń, akusher ginekolog (ulıwmalıq ámeliyat shıpakeri) tárepinen bas shıpaker orınbasarı menen birgelikte 126 kalendar kúnine beriledi hám mámleketlik sociallıq qamsızlandırıw boyınsha napaqa tólenedi.
Tuwıw qıyın ótkeninde yamasa eki yáki onnan artıq bala tuwılǵan jaǵdaylarda hámiledarlıq hám tuwıw dem alısın sozıw ushın tuwıw bólimi tárepinen jáne 14 kalendar kúnine miynetke jaramsızlıq beti beriledi.
Miynet Kodeksiniń 237-statyasına kóre hámiledarlıq hám tuwıw dem alısları ("dekret dem alısı") sociallıq dem alıs esaplanadı.
Miynet Kodeksiniń 237-statyasınıń 3-bólimine kóre, jámiyetlik dem alıslarınıń barlıq túrlerinen negizgi halında paydalanıladı hám olardı pullı kompensaciya menen almastırıwǵa jol qoyılmaydı.
"Mámleketlik sociallıq qamsızlandırıw boyınsha napaqalar tayınlaw hám tólew tártibi haqqında"ǵı Rejeniń 40-48-bántleri hámiledarlıq hám tuwıw boyınsha napaqanı, 49-78-bántleri bolsa waqtınsha miynetke jaramsızlıq, hámiledarlıq hám tuwıw boyınsha napaqalardı esaplawdı tártipke saladı.
Hámiledarlıq hám tuwıw boyınsha napaqanı tayınlaw hám tólew ushın miynetke jaramsızlıq beti tiykar boladı. Bul hújjet joytılıp qalǵan jaǵdayda napaqa waqtınsha miynetke jaramsızlıq beti (dublikat) tiykarında beriledi.
Waqtınsha miynetke jaramsızlıq, hámiledarlıq hám tuwıw boyınsha napaqalar barlıq jaǵdaylarda xızmetkerdiń haqıyqıy is haqısınan esaplap shıǵarıladı.
Miynet kodeksiniń 404-statyası 1-bólimine kóre, "dekret pulı" ortasha aylıq is haqısınıń 75 % nen kem bolmaǵan muǵdarda tóleniwi belgilengen.
“Miynetke jaramsızlıq betlerin beriw haqqında”ǵi kórsetpeniń 28-bántine kóre, hámiledarlıqtıń 30-háptesinen aldın tuwıw jaǵdaylarında miynetke jaramsızlıq beti tuwıw mekemesi tárepinen bala tuwılǵan kúnnen baslap tómendegi múddetlerde beriledi:
Bala tiri tuwılǵanda – 120 kalendar kúnge;
Bala óli tuwılǵanında yamasa tuwıw mekemesinen shıǵıwdan aldın nabıt bolǵanında – 70 kúnge.
Eger hámiledarlıqtıń 30-háptesinen keyin múráját qılınǵanında tuwıwǵa shekem neshe kún qalǵanına qaramastan, sonday-aq bala óli yamasa tiri tuwılǵanına qaramastan, miynetke jaramsızlıq beti múráját etilǵen kúnnen tolıq 126 kalendar kúnine beriledi.
Hámiledarlıqtıń 30-háptesinen aldın tuwıw jaǵdaylarında bala óli tuwılǵan yamasa tuwıw mekemesinen shıǵıwdan aldın nabıt bolǵanında 70 kúnge shekem “dekret dem alısı” beriledi hám hayal 70 kúnnen soń jumısqa qaytadı.
Hámiledarlıqtıń 30-háptesinen keyin tuwıw jaǵdaylarında 126 (140) kúnge “dekret dem alısı” beriledi. Bala óli tuwılsa yamasa belgili bir múddet ótkennen keyin nabıt bolsa hayal jumısqa shıǵa almaydı. Tek ǵana 126 (140) kúnnen soń jumısqa shıǵa aladı.
Nókis rayonı ádillik bólimi
Yuridikalıq xızmet kórsetiw
Orayı bas yuriskonsulti: Izekeeva G T