Янгиликлар
24
Konstituciyalıq reformalar: jańalanǵan Konstituciyada múrájat etiw huqıqı institutı
Konstituciyalıq reformalar: jańalanǵan Konstituciyada múrájat etiw huqıqı institutı
Shaxstıń múrájat qılıw huqıqı insan huqıqları hám erkinliklerin qorǵawdıń áhmiyetli konstituciyalıq-huqıqıy воситаларидан biri esaplanadı. Bul huqıq eki tárepti óz ishine aladı. Birinshisi múrájatlar puqaralardıń mámleket hám jamiyet jumısların sheshiwde qatnasıw, mámleket uyımları hám lawazımlı shaxslarınıń iskerligine tásir ótkeriwde, ekinshiden insan huqıqların ámelge asırıw ushın tosıqlardı saplastırıw yamasa buzılǵan huqıqların tiklew usılı, yaǵnıy mámleket uyımları hám lawazımlı shaxslarınıń óz minnetlemelerin orınlaw mexanizmlerinde sáwlelenedi.
Múrájat qılıw huqıqı insan huqıqları tarawındaǵı ulıwma tán alınǵan hújjetlerde, atap aytqanda, Insan huqıqları boyınsha ulıwma jáhán deklaraciyası, Puqaralıq hám siyasiy huqıqlar boyınsha xalıqaralıq pakt, Bala huqıqları haqqındaǵı konvenciyalarda insannıń ajıralmas huqıqları qatarına kiritilgen bolıp, hár kim óz pikirin erkin aytıw huqıqına iye ekenligi belgilengen.
Múrájat qılıw huqıqı insannıń áhmiyetli huqıqları qatarında tómendegi belgilerge iye. Atap aytqanda, onıń ajıralmas huqıq ekenligi, hár bir shaxs oǵan iye bolıwı, awızeki, jazba yamasa elektron tárizde usınılıwı hám birdey kúshke iye ekenligi, jeke tártipte yamasa жамоавий tárizde múrájat qılıwı; mámleket uyımları hám puqaralardıń ózin-ózi basqarıw uyımlarına múrájat qılıwı, sonday-aq, jas óspirimler hám tuwrıdan tuwrı yáki nızamlı wákilleri arqalı múrájat qılıwı usılar qatarına kiredi.
Konstituciyada puqaralardıń múrájat qılıw huqıqı tolıq kepillengen. Usı normanıń Konstituciyada sáwleleniwi mámleket hám puqara múnásibetlerinde insanǵa qarata ádalatsızlıq yamasa nahaqlıq halatları júzege kelgende, atap aytqanda oǵan materiallıq zıyan jetkende mámlekettiń birinshi wziypası – puqaranı razı qılıw ekenligi tasqa oyǵanday qatań belgileniwi esaplanadı. Bul adamlardıń mámleketke bolǵan isenimin asıradı, óz náwbetinde mámleket uyımları hám lawazımlı shaxsların sergeklikke hám oylanıp jumıs alıp barıwǵa úndeydi.
Ózbekstanda shaxstıń múrájat qılıw huqıqı konstituciyalıq tárepten kepillengen bolıp, bul tarawda milliy nızamshılıq bazası formalanǵan hám jedellesip barmaqta. «Fizikalıq hám yuridikalıq shaxslardıń múrájatları haqqında»ǵı nızam mámleket uyımları hám mámleket mákemelerine, sonday-aq, olardıń lawazımlı shaxslarına fizikalıq hám yuridikalıq shaxslardıń múrájatları tarawındaǵı múnásibetlerdi tártipke salatuǵın tiykarǵı nızam hújjeti esaplanadı.
Aqırǵı jıllarda xalıqtıń múrájatları menen islesiw sisteması nátiyjeli jolǵa qoyıldı. Endi olardıń bul huqıqın kepillew zárúrligide bar. Sebebi ol yamasa bul dárejedegi lawazımlı shaxslar qálewi menen múrájat hám shaǵım qılǵan insanlardıń huqıqları táminlenbey qalmawı kerek.
Puqaralardıń óz máplerin qorǵaw ushın xalıq aralıq shólkemlerge de múrájat qıla alıw hámde mámleket uyımları yamasa lawazımlı shaxslarınıń nızamsız qararları boyınsha sudqa beriw huqıqı Konstituciya menen belgilep qoyılıwı – júdá áhmiyetli esaplanadı. Bul arqalı insanlar óz huqıqların qorǵaw jolında barlıq ilájlardı qollaw imkániyatı berilmekte.
Shımbay rayonı ádillik bólimi
yuridikalıq xızmet kórsetiw
orayı bas yuriskonsultı D.T.Yerjanov